Blogi

Rahvusvaheline kaisukarupäev 27.10

Kaisukarupäeva eesmärk on mänguloomade kaudu jagada häid emotsioone neile, kes seda vajavad.
Rahvusvaheline kaisukarupäev on tähtpäevade kalendris 1980. aastast, kui organisatsioon Kogu Maailma Head Karud selle algatas.

Ka meie lastehoius tähistame seda päeva ja palume lastel kaasa võtta karuke või muidu armas kaisuloom. Lapsed imetlevad armsaid mänguasju, õpivad jagama oma lemmikuid ja tunnevad rõõmu koos olemisest.

 Meie hommik kaisukarudega. 

Meelespea lapsevanemale.

aniversario_disney_588
* Isiklik mänguasi. Armas kaisuloom, mis pakub lapsele turvatunnet võib kaasas olla ja ka voodisse saab selle vajadusel kaasa.
Lastehoidu ei võeta kaasa autosid, pisikesi mänguasju, püsse ja kõike muud, mis ei ole turvalised ja teevad teise lapse õnnetuks, sest jagada 2 aastane laps  veel ei suuda ja ei oska!!!
Maiustused. Palume lapsele mitte kaasa anda lohutuseks üks komm, õun jne. Sama kehtib ka õhtul, kui tulete lapsele järele. Kui soovite kostitada, siis palun  kõiki lapsi, ilma jäänud lapsed kurvastavad ja tihti isegi nutavad sellise käitumise tõttu! 
* Lapse riietus: mugav, terve, puhas, õueriided vastavalt ilmastikule. Piisavalt peaks olema vahetusriideid ja vajadusel mähkmeid, kilekott mustale pesule, kamm, salvrätikud.
Haigused.  Lastehoius käib terve laps! Köha, nohu, oksendamine, kõhulahtisus ja rähmas silmad on levinumad haigustunnused. Vältida tuleb nakkuste ja viiruste levitamist kollektiivis. Lastehoiu töötajad ei ravi ega anna lastele ravimeid, haige lapse koht on kodus. Lapse haigestumisest lastehoius teatame telefoni teel.
Sünnipäevad. Tähistame lapse sünnipäeva ühises lauluringis, õnnitleme sünnipäevalast, kingituseks kaart. Sünnipäevalaps võib kaaslasi kostitada ( puuviljad, kook, küpsised vm. laste lemmikmaiustused).Täname mõistva suhtumise ja koostöö eest!
Lastehoid Elliti kollektiiv.

Millal on laps liiga haige, et minna kollektiivi?

Esimest aastat lasteaeda tulnud lapsed võivad põdeda väga sageli, isegi 6-8 korda aastas.
See on täiesti loomulik, sest uue keskkonna ja elurütmiga harjumine tekitab stressi ning
ühtlasi puutuvad lapsed äkki kokku palju suurema hulga erinevate mikroorganismidega,
millega kohanemine võtab aega.
Allpool on ära toodud põhimõtted, mille alusel hinnata, millal peab leidma võimaluse lapse
koju jätmiseks ning mõned näited, mil võib justkui haige laps siiski lasteaias käia.
Enamik sesoonseid haiguseid (nö külmetushaigused) on viiruste tekitatud. Kuna
viirushaiguste jaoks spetsiifiline ravi puudub, peab inimese immuunsüsteem ise haigusega
toime tulema. Arstid ütlevad selle kohta, et haigus tuleb läbi põdeda. Organismis toimub sel
ajal mitmeid protsesse haigustekitajatega võitlemiseks ja haiguse kulu mõjutamiseks.
Seepärast on väga tähtis anda lapsele piisavalt rahu, et organism saaks kogu energia suunata
haigusest kiiresti ja tüsistusteta jagu saamisele. Ravi on üksnes sümptomite leevendamine.

Miks peaks haige laps koju jääma?
Halb enesetunne – haigusega kaasnevad sümptomid nagu palavik, valu, nõrkus, äge
köha ja nohu, iiveldus või oksendamine jm on kõik nii üksikult kui kombineeritult
lapsele piisavalt kurnavad, et tema enesetunnet halvendada. Miks peaks laps lisaks
kulutama veel energiat  mängule ja liikumisele, kui ta võiks kodusel režiimil säästa energiat ja puhata täpselt siis ja nii palju, kui enesetunde paranemiseks vajalik on?

Nakkusoht – mitte vähetähtis pole fakt, et enamik sesoonseid haigusi on nakkavad.
Ägedate viirusnakkuste põdejad on nakkusohtlikud peiteperioodi lõpust kuni 7-14 
päeva haiguse algusestOlenevalt sümptomite ägedusest on laps eriti nakkusohtlik just 
haiguse esimesel nädalal.

Kirjutamata reegel on, et haige laps tuleb koju jätta pigem haiguse alguses, säästes oma last kurnatusest ja kiirendades paranemist ning vältides teiste laste nakatumist, kui oodata haiguse ägestumist ja tüsistuste teket, mil kokkuvõttes kujuneb lapse tervisele tekkinud kahju ja lapsevanema kaotatud tööpäevade hulk suuremaks.

Millised on need haigusseisundid, mille korral laps peaks koju jääma?

Palavik. Kehatemperatuuritõus kaasneb paljude viirushaigustega, aga ka
bakteriaalsete põletikega. Arvestades, et palavik võib olla algava haiguse esimene ja
ainus tunnus ning et sellega kaasneb enamasti kehv enesetunne, tuleb palavikus laps
kohe koju jätta. Palavikuga kulgeva haiguse korral peaks lasteaiaealine laps tuppa
jääma veel 2-3 päevaks peale temperatuuri normaliseerumist.
Valu on organismipoolne signaal sellest, et kuskil on midagi valesti: kas on põletik,
vigastus vm häire. Seepärast tuleb lapse valu alati tõsiselt võtta ja püüda välja
selgitada selle põhjus.  Valudes last lasteaeda ei tooda!
Vesine nohu, kriipiv kurguvalu ja kinnine köha on algava viirushaiguse tunnused.
Kuna viirushaigused on kõige nakkavamad peiteperioodi lõpus ja haiguse esimestel
päevadel, tuleks koju jätta just eelnimetatud sümptomitega laps.
Paksu, roheka ninaeritisega ning lahtise köhaga laps peaks kodus olema seni,
kuni sümptomid on ägedad. Rahulik kodune režiim säästab lapse energiat haigusega
võitlemiseks. Nohu ja/või köhaga kulgevast haigusest täielikuks paranemiseks võib
kuluda 1-1,5 nädalat, alumiste hingamisteede põletike puhul (bronhiit) aga isegi 2-3
nädalat. Lapse nakkusohtlikus väheneb, kui sümptomid pole enam ägedad.
Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus võivad kaasneda erinevate viirusnakkustega
(nö kõhuviirused) või toidumürgistusega, oksendamine ka peaajuhaigustega
(meningiit, peatraumad). Oksendamise ja kõhulahtisusega kaasneb vedelikukaotus,
mis võib lastel viia kiiresti organismi veetustumiseni koos kaasnevate tõsiste
tagajärgedega. Ühelt poolt lapse väga halb enesetunne, teisalt suur nakkusoht,
kolmandaks võimalus, et tegemist on mõne tõsisema (aju)haigusega, tähendab, et
oksendav ja/või kõhulahtisusega laps peab koju jääma ja lapsevanem peaks
koheselt konsulteerima arstiga ravi ja põetuse suhtes.
Silmapõletik ehk konjunktiviit. Viiruslik silmapõletik (täpsemalt kaasnev
silmaeritis) on väga nakkav, seepärast peab nakkusliku silmapõletikuga laps kohe
koju jääma. Allergiline silmapõletik nakkav ei ole ja kojujäämise vajadust hindab
lapsevanem lapse seisundist lähtuvalt.

Materjali koostas tervisetöötaja Maire Kivimurd.ar123604944658394

Väikelapse arendamine käelise tegevuse kaudu.

Käelise tegevuse kaudu arenevad lapse tunnetuslikud ja loomingu­lised võimed ning ta omandab hulga vajalikke oskusi.
Kunstimeele esimesed suunajad on kodu ja loodus. Loodusest saadud ela­mused on kunsti põhielemendid: tundmused ja ilu tajumine. Looduses arenevad värvi-, vormi- ja helitaju.
Laps suudab pliiatsit käes hoida ja sellega tegutseda pooleteise aasta vanuselt, aga ta ei oska kohe märgata, et pliiats tekitab joone. Pliiatsi korduval kasutamisel näeb laps oma töö tulemust – kriipsukesi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Teine eluaasta ongi nn kritseldamise periood. Laps märkab, et tema käe liigutamise tulemusena jääb paberile jälg.

Alla kolmeaastaseid huvitab tegevus ise, mitte töö tulemus.  Neid tuleb tegutsemisel pidevalt ergutada ja julgustada, siis saab laps rahulolutunde. Lapse iga tööd tuleks vaadata ja imetleda koos temaga. Vaadata nii, et laps näeks selles kunstitöös midagi, mõelda koos lapsega nii, et ta aru saaks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERAVäikelapse peenmotoorika arengus on väga oluline voolimine. Laps tutvub voolimismaterjali niiskuse ja plastilisusega. Savitüki plastilisus tekitab temas soovi muuta selle kuju, pigistada ja muljuda seda. Juhuslikult vajutatud lohuke annab voolingule sellise vormi, mis tuletab lapsele meelde tuttavat eset või selle mingit osa, ning laps rõõmustab ootamatult tekkinud kujundi üle.

 

Kogu loomisprotsess peab olema mänguline. Kunstitegevuste puhul on kõige olulisemad saadud kogemused, elamused, rõõm ja rahulolu, võimalus väljendada oma maailmanägemist. Tähtis on ergutada käelise tegevuse kaudu lapse loovust, uudishimu,   kujutlus- ja algatusvõimet.

Sügis on alanud.

Et sügise külmad ja niisked ilmad ootamatult kimbutama ei hakkaks, on õige aeg välja otsida vastav riietus.

images

Väikelapse riietus peaks kannatama niiskust ja tuult:
* Jalanõud võiks olla kummikud või saapad, lihtsa kinnisega ja parajad.
* Kerge voodriga püksid jopega või kombinesoon.
* Kõrvu kattev müts ja kaelussall.
* Õhemad labakindad ( sõrmikud sobivad lapsele, kes oskab neid ise kätte panna).

images (1)